Täna oli siis selle aasta viimane koolipäev. Hommikul õppisime mängima "Pikka nina". Seejärel sõime jõululõunat ning enne kojuminekut lunastati pakke. Päkapikud olid õpetaja soovi kuulda võtnud ja nii on igal lapsel nüüd lauasahtlis uued ja vajalikud vildikad.
Õpetajal oli ka hommikul päkapikk käinud, kuid mina teda ei näinud. Kui küsisin lastelt, et kes käis, ütles üks, et mingi tädi käis. Teine arvas, et ju see oli kellegi klassikaaslase ema ehk et oma inimene ja võis käia küll.
Sageli ei pruugi lapsevanemad näha, mida õpetajale kingiti. Seega pildistasin kingid üles. Nii armas oli see vanaaja hõnguline kaart, šokolaadi kulub õpetajal ka alati palju, kinkekaardid - kindel valik. Ja see vaagen, mis kommide alt välja tuli - meistriteos. See pilt selle peal kõnetas mind ja olin tõeliselt liigutatud. Nüüd ei raatsi sinna midagi peale panna, sest muidu pole ju pilti näha.
Rahulikke jõule kõikidele peredele!
